Tänasesse vihmasesse päeva sobib rääkida natukene vaimsest tervisest. Kas te tunnete, et ilm mõjutab enesetunnet? Mina tunnen küll.

Alustan klassikalise clickbait pealkirjaga, sest on tõestatud, et see töötab. Põhjused, miks see töötab, leiame samuti inimpsühholoogiast, aga tarbijapsühholoogia turunduses jätan mõneks järgmiseks korraks. Täna jagaksin teiega mõnda nopet loetud artiklitest, raamatutest ja vestlustest tuttavate psühholoogidega.

Üks mu sõber ütles, et ta pigem elaks ühe jalata, kui et vaimsete probleemidega. See paneb ehk asjad perspektiivi. Üks mu sõber hüppas armastuse pärast rongi ette. Ta võttis liiga südamesse teiste arvamust ja seda, et vanematel sõpradel on kaaslased, samas kui tema pole veel naisega olnud. Ajateenistuses lasi üks noormees meie koridorist endale kuuli pähe. Tema koljutükkide tekitatud augud ripplaes on siiani näha.

Usun, et me kõik oleme ühel või teisel viisil vaimse tervisega kokku puutunud ja sellest on oluline rääkida.

5 viisi, kuidas Su aju sind õnnetuks muudab

See on üks artikkel, millest kuulsin esimest korda MMA võitlejalt, Tartu ülikooli õppejõult ja psühholoog Jorgen Matsilt.

Olen seda ka oma instagramis jaganud, aga blogi annab võimaluse sellest pikemalt rääkida.

Ingliskeelne originaal siin.

 

1. Sa märkat negatiivseid asju rohkem, sest see aitab ellu jääda

Esivanem, kes suutis igas asjas positiivset leida ja jäi lilli ja liblikaid imetlema, söödi ära. Kes suutis ohtlikke olukordi paremini ja kiiremini ära tunda, jäi ellu. Su aju on negatiivsusele nii tundlikult kalibreeritud, et registreerib seda lausa alateadlikult, enne kui sa ise arugi saad.

Vähe sellest, et me märkame negatiivset rohkem, evolutsiooniline eelis on ka selle mäletamises. Maikuus käisin reisil olles ratsutamas. Ma ei tea hobustest midagi, seega oli üllatav, kui targad nad on. Kui põldude poole ratsutasime, ületas teed üks madu, keda hobused pelgasid. Tagasiteel jäid hobused täpselt samas kohas ennetavalt seisma. Milline suurepärane mälu!

 

2. Sa ei suuda oma mõtteid kontrollida

Tihti öeldakse depressioonis inimesele, et lihtsalt mõtle positiivselt!

See on umbes sama hea, kui Paris Hilton soovitab mitte vaene olla:

Või kui ma ütlen, vaata et see lugu nüüd terve päeva Su peas ei ketra:

KLIKI SIIA

Kui ma ütlen: “ÄRA MÕTLE ELEVANDIST!”, siis ma olen üpris kindel, et Sul tuli korraks silme ette elevandi kujutis. Nagu artikkel ütleb, ajul ei ole mehhanismi, mis elimineeriks peast ebasoovitud mõtted.

Samuti üks põhjus, miks ülekaalulistele ei pruugi kalorite lugemine sobida:  see paneb teda kogu aeg mõtlema sellest, millest ta ei tohiks mõelda – toidust.

Mediteerimisest räägin kunagi pikemalt, aga ka seal pole eesmärk negatiivseid mõtteid elimineerida, vaid neil minna lasta. Teadvustamine, et Sul on ebatäiuslik, ohule orienteeritud aju, aitab minu arust asju kergemalt võtta.

 

3. Negatiivne on sõltuvusttekitav

Inimesed naudivad õudukaid, kurbi laule, benji-hüppeid, tatoveeringute tegemist. Need kõik panevad aju vallandama keemilisi aineid, sh “loomulikke valuvaigisteid”, mis tekitavad hea tunde. Siiski ei naudi inimene negatiivust teadlikult rohkem kui narkomaan naudib narkomaaniks olemist, aju lihtsalt on ehitatud stimulatsioondiele vastama.

Ma naudin seda, kui pean kogu oma füüsilise ja vaimse jõu kokku võtma, et 400kg jalgadega üles suruda ja mitte seal vahel vigaseks jääda, Võin omast käest öelda, et adrenaliinilaks paneb elavalt tundma.

 

4. Parem olla õnnetus kui ebakindlas olukorras

Selle punktiga ei oska ma samastuda ja väga näiteid tuua, aga eks saate ise artiklist pikemalt lugeda.

Pakun, et siia alla käivad ka pikaajalised halvad suhted, millest inimesed ei julge lahkuda, sest “äkki leian veel hullema”.

 

5. Õnnelik olemine nõuab pingutust

Enamik inimesi arvab, et nad oleks õnnelikud siis, kui ei peaks tegema ebameeldivaid asju (töölkäimine) või kui nad ei peaks üldse midagi tegema – saaks vaid kodus lesida. Tegelikkuses teeb õnnelikuks meeldivate asjadega tegelemine.

Vahel ma mõtlen ka, et küll võib pensionipõlv lahe olla, sest ei pea mitte midagi tegema. Tegelikkuses võib see olla üpris igav. Nagu artiklis kirjas, õnn koosneb 3 tegurist: head geenid (tihti on vaimne tervis nagu ka füüsiline päritav), hea seltskond (sõbrad, sugulased, lähedased) ja meeldivad tegevused.

Kusjuures olen kuulnud ka uurimusest, kus küsiti inimestelt, mis neid õnnelikuks teeks. Enamik vastas raha. Kui uuriti edasi, mis nad selle rahaga teeks, siis räägiti sõpradega reisimisest ja vanematele maja ostmisest jne. Lõpuks jõuti kokkuvõtteni, et õnnelikuks teevad head inimestevahelised suhted. Sugulaste, sõprade ja lähedastega on ka rahata võimalik kokku hoida, aga see nõuab taaskord pingutust, et kasvõi helistaksid, läheksid jalutama jne.

 

Dostojevski on öelnud: “Deprived of meaningful work, men and women lose their reason for existence; they go stark, raving mad.”

 

Üks killuke veel. Ajul on õnnelik olemiseks vaja vaheldust. Toon lihtsa näite: kui Sul on pidevalt kõik OK, siis sa ei ole õnnelik, vaid tunned rutiini. Kui siis midagi halba juhtub (auto läheb katki), oled õnnetu. Kui auto korda saad, oled õnnelik. Enne oli auto samamoodi korras, aga Sa polnud õnnelik, olid tüdinud. Kaudselt kasutavad ka poliitikud ära vahelduse vajadust. On teoretiseeritud, et inimesed on nõus kasvõi kehvemat kandidaati valima, peaasi, et midagi muutuks (+muidugi tuleb alati müüa lootust).

  

 

Suitsiidist

Tegelikult ajendaski seda postitust tegema hiljutine uudis noore Eesti poisi enesetapust. Ei imesta, et õpetajad ei osanud midagi teha. Mina olen pärist 90ndate koolist, mil õpetajad oli ses osas veel võhiklikumad.

Olen sellest ka instagramis rääkinud. Kas oled kuulnud suhkruhaigusest? Ilmselt küll. See on üpris “tavaline” haigus, mida Eestis on diagnoositud ca 70 000 juhul. Palju tavalisemad on aga vaimse tervise haigused, millest ikka veel piisavalt ei räägita ja millega on seotud palju eelarvamusi. Iga 4. inimene maailmas on elu jooksul kogenud mõnda vaimse tervise probleemi. Eestis teeb see siis 350 000 inimest diabeedi 70 000 kõrval.

Diabeetikutest kliente on mul 9 aasta jooksul olnud v-o 5tk, vaimseid probleeme ja antidepressantide kasutamist on tunnistanud 15-20 inimest.

2015. a tegi üks mu tuttav kaameramees saate “ebaloomulikest surmapõhjustest” Eestis. Uskumatu, aga esikohal ei ole liiklusõnnetused, mõrvad, ega AIDS, vaid suitsiid!

“Aga antidepressandid võivad ju enesetapumõtteid põhjustada?”

See on üks põhilause, mida inimesed raviga alustamise vastuväiteks toovad. Tõepoolest – selline hoitus antidepressantide pakil tihti on. Ka sellele andis hea vastuse psühholoog Jorgen Matsi: “See on sel juhul, et kui sa oled juba nii raskes depressioonis, et lebad ainult voodis, ei viitsi liigutada, süüa, ega ennast tappagi. Kui siis hakkad ravimeid võtma ja olemine läheb paremaks, siis võib nii raskes depressioonis inimene esimest saadud energiat kasutada suitsiidiks.” Nagu ikka ravimite puhul, peavad pakil olema kõik võimalikud kõrvalmõjud. Loe kasvõi aspiriini või C-vitamiini infolehte, see on sama hirmutav.

 

“Aga antidepressandid teevad ju uimaseks?”

Tavalised antidepressandid ei tee uimaseks. Nad aitavad kehasse toimetada rohkem looduslikke aineid, mida aju toodab. Tihti on depressiooni puhul nende ainete toimimine häiritud (nagu suhkruhaiguse puhul insuliini tootmine).

On erinevate toimemehhanismidega ravimeid. Kui me räägime Xanaxist või mõnest muust, rahustava toimega ravimist, siis need võivad ilmselt uniseks teha, aga neid kasutatakse siis ka vastava näidustuse puhul (ärevus? unetus?) mitte “tavalise” depressiooni raviks.

 

“Aga antidepressandid tekitavad ju sõltuvust?”

Antidepressandid ei tekita sõltuvust rohkem kui hapnik, toit või insuliin. Enamikele piisab 1-2 a ravist ja seejärel võib nende kasutamine lõpetada. Muidugi ei tasu ka antidepressante päeva pealt ära jätta, vaid anda kehale võimalus kohaneda.

Kui su kehal on füsioloogiliselt midagi “puudu”, siis on loomulik, et peadki ravimeid v-o elu lõpuni sööma, nagu suhkruhaige insuliini. See ei tähenda sõltuvust.

 

Mida siis teha?

Haiglasse helistades võid tõesti sattuda 2-3 kuusesse järjekorda, mis vaimsete probleemide puhul on absurdne. Enamik suitsiide on impulsiivsed. Tasulise psühholoogi/psühhiaatri/psühhoterapeudi juurde võid saada üpris kiiresti. Samuti võid küsida kontakte oma tuttavate käest. Tasub kirjutada. Aeg-ajalt juhtub ikka, et arstidel jääb mõni aeg vabaks.

Alati võib esimesena pöörduda oma perearsti poole, kes vajadusel suunab edasi.

Esimesena võtab vastu vaimse tervise õde, kes vajadusel suunab psühhiaatri juurde. Eestis saab pöörduda psühhiaatri poole ilma saatekirjata!

Ka toitumishäirete korral saad abi küsida siit: Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu haigla.

 

Kontakid veebilehelt peaasi.ee:

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:

___

Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Psühholoogilise kriisiabi telefon: 6314300 (tööpäeviti kl 9-20)
Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-23)
Lasteabi: 116111 (24h)
Lapsemure: 646 0770 (tööpäeviti kl 10-18)

        Ohvriabi telefon 116 006 (24h)

___

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h) Paldiski mnt 52
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h) Raja tn 31
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h) Ristiku tn 1
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h) Jämejala, Pargi tee 6
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h) Haigla 1

Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h) Ahtme mnt 95

___

Kiirabi: 112 (24h)

 

Aju treening

Viimaseks räägin, mida saad veel ise ära teha. Teaduslikult on tõestatud, et mediteerimine arendab seda aju piirkonda, mis reguleerib stressi. Sellest uuringust tegin ülikooli psüholoogia kursusel ka referaadi. Jõusaalis käimine treenib muskli tugevamaks, niiet jõuad füüsiliselt raskeid tegevusi sooritada, mediteerimine kasvatab “ajumusklit” ja vastupanu stressile.

Ise jõudsin mediteerimisega arusaamisele, et rahulikumast ja energilisemast minust pole kasu ainult mulle endale, vaid ka mu lähedastele. Seega kui Sa enda heaolu nimel ei julge seda sammu teha, siis mõtle oma lähedastele.

Tänapäeval on olemas äpid, mis mediteerimise mugavaks teevad.

Näiteks Headspace: https://www.headspace.com/headspace-meditation-app

ja  Calm: https://www.calm.com/

Parima tulemuse annavad ravimid koos psühhoteraapiaga (nö psühholoogi juures käimisega), mitte ainult tablettide krõbistamine.

 

Mõtteid? Küsimusi? Parandusi? Lisa need kommentaaridesse ↓