Tervitus, sõbrad!

 

Nagu karta oli, siis järjepidevat blogijat must enam ei saa. Arhiivis on 3 mustandit, aga avalikustamiseni pole jõudnud. Palju on ka mu elus suvega võrreldes muutunud, uued eesmärgid ja teine elukorraldus. Korraks mõtlesin lausa instagrami ära kustutada!

Tööelu

Millega siis tegelenud olen? Põhiliselt ikka tööga. 9-5 olen kontoritööl ja umbes 18-20ni annan personaaltrenne. Mulle meeldib end rakkes hoida, sest ega muidu edukaks ei saa, aga pärast 10h tööd ei viitsi küll midagi blogida või postitada. Kontoritöö all mõtlen siis turundusspetsialisti ametit TV3 grupis. Võiksin sealsest elust ka mingeid fa-fa postitusi teha, mis rahvale peale läheks, aga ei tunne (tähelepanu)vajadust.

Kuna olen juba üle ühe aasta kahel kohal töötanud, siis ei ole koroonakriisi põhjustatud sundpuhkus isegi väga halb. Jumal (või õigemini mina) tänatud, et ma otsustasin kontoritöö lisaks võtta! Teadsin, et see raskendab võistlusteks valmistumist (läksin tööle 2019. a jaanuaris ja võistlesin mais), aga andsin endale aru, et see on tulevikku silmas pidades olulisem. Praegu närveeriksin ja imeksin pöialt, kui oleksin vaid treener.

Üks eesmärk, miks ma taas blogi pidama hakkasin oli kirjutamist harjutada, et turunduse vallas kunagi loovkirjutamisele spetsialiseeruda. Ka seda olen saanud töö juures küllalt teha. Just andsin bossile aru, et viimase 3 kuuga oleme avaldanud vähemalt 61 artiklit. Osa neist kirjutasin ise, osa tõlkisin, osa toimetasin. Kontoritöö bürokraatia on muidugi omaette huumor, millest võib eraldi postituse teha. 😀

“Kõige parem on olla rikas ja tundmatu ning kõige halvem vaene ja tuntud”.

Seda olen juba mõnda aega mõelnud. Kui oled rikas ja tundmatu, siis on sul nii raha kui ka anonüümsust, et elu nautida. Võid tantsida tänaval või purjutada klubis, ilma et homme Kroonikas oleksid. Kui oled vaene, siis pole Sul raha, et midagi teha ja saades kuulsaks pole Sul enam ka anonüümsust, et midagi teha.

Ma küll üritan meedias ja sotsiaalmeedias figureerida, kuid eelkõige raha teenimise hõlbustamiseks. Praegu olen jõudnud sellisesse eluetappi, kus olen oma tähelepanuvajaduse rahuldanud ja hea meelega oleks jõukas kuid anonüümne. Siit ka põhjus, miks ma blogimisele palju rõhku ei pane ja lausa sotsiaalmeedia kustutamisele mõtlesin. Avastasin, et kui ma targalt toimetan, siis olen peagi ka tuntuseta heal järjel.

Draamat kah

“Ma ei tea ühtegi netitargutajat, kellel oleks peas või kodus kõik korras”

Natukene draamat ka! Teine põhjus, miks ma sotsiaalmeedias vähem aega viidan, on selle sisu. No tule taevas appi! Üks populaarne blogija räägib, et vähki saab holistiliselt ravida. Teine kardab 5G sagedust. Kolmas on lihtsalt staarlohakas. Tänan, ei.

Paar nädalat tagasi postitasin, et valitsuse otsus maksed teise pensionisambasse peatada oleks viga. Selle peale otsustas üks tuntud internetikõvataja mind DMis isiklikult ründama hakata. See polnud lihtsalt minu isiklik arvamus, vaid jagasin Eesti tuntuimate investorite ja maailmakuulsate majandusspetssialistide (Bogle) hinnangut. Sama arvavad ka Eesti Panga president, Tallinna börsi juht, LHV Varahalduse tegevjuht, Äripäeva ajakirjanikud jt. Ja see jorss julges oma EBSi haridusega hüppama tulla ja arvata, et teab neist rohkem.

Reeglina ma ignoreerin selliseid hulle, aga võib-olla ei tohiks? Äkki peakski neil lõpuks hoo maha tõmbama? Kunagi armastas üks hull pidevalt kommenteerida, miks ma vallaline olen. Mul polnud südant talle öelda, et ma pigem olen vallaline kui sellise kaaslasega nagu tal…

Nagu olen ka varem öelnud: “Ma ei tea ühtegi netitargutajat, kellel oleks peas või kodus kõik korras”. Eesti foorumite ajalugu on seda korduvalt tõestanud. Võiksin ükshaaval need tüübid ja nende kompleksid teie ette tuua, aga ei näe praegu vajadust. Ükski normaalne inimene ei kuluta netis tunde ja tunde kellegagi vaidlemise peale, kui tal oleks mõni mõnusam alternatiiv, näiteks võimalik see aeg oma kallimaga veeta või saada tunnustust tööalaselt.

Näiteks mu enda naaber on selline vaidleja. Isegi kui tal on selleks vahel seaduslik alus, siis see pole normaalse inimese teguviis. Seda kinnitab hiljutine juhtum, kui tema korteris oli ummistus ja töömeestel oli vaja sinna pääseda, siis tüüp helistas Tallinna Veele, et teda ei huvita, keerake linna vesi kinni kui vaja. Või see fakt, et tüübil on kogu aeg midagi naabritele ette heita, endal on sotsiaaltöötaja kodus käinud kontrollimas, ega ta lapsi väärkohtle. Sellised on need Kalamaja grupi targutajad – kommenteerivad iga hulkuvat kassi, ise politsei huviorbiidis.

Samas meil on ikkagi veel päris hästi võrreldes USA-ga. Sealne suurlinnade anonüümsus tekitab ju täitsa hulle.

 

Aga lõpetame ikka positiivses toonis, sest tegelt on kõik hästi.

Kontoritööd tegin juba enne kriisi 50% ajast kodukontorist ja sellega on praegu super. Praegu siis töötan 100% kodust ja kuna pean end siiski introverdiks, siis see suuremast rahvamassist eemalolek mulle täitsa meeldib. Kuigi treeneritööd mõnda aega pole, elan siiski ilusti ära.

Tõin maalt oma trennivarustuse linna, et saaks kodus trenni teha. Isegi sõpradele andmiseks jagus. Ülejäänud osa panin müüki ja enamik on ka läinud. Veel on võimalik mult soetada 1kg, 2kg, 3kg ja 5kg hantleid.

Kevad tuleb! Kuna viimastel aastatel tundub, et talv kestab 11 kuud ja suvi ühe, ootan seda kannatamatult. Sel aastal pean vist sünipäevapidu Skype teel pidama, aga valge ja soe aeg mõjub mulle siiski alati hästi.

 

Küsimusi? Ettepanekuid? Lisa kommentaaridesse! ↓